Sloveenia

Meie seekordseks reisi sihtpunktiks oli Sloveenia, kus toimusid 2 näitust. Lunaga oleme mitmel korral üritanud püüda oma viimast CACIBit, kuid senini tulutult, seega olid panused just neil näitustel. Reisikaaslasteks Livia ja Monika, kellel koertest corsod Coccy, Heroina, Floyd ja Contessa. Viimane neist liitus meiega täiesti plaaniväliselt, kuna aga autos ruumi oli, siis loomulikult võtsime ta kaasa. Küll aga Luna ja Contessa on vaid põgusalt kunagi varem kohtunud siis konfliktide vältimiseks tegime ka edaspidised jalutused eraldi.

Startisime neljapäeval peale lõunat ning plaan oli ühe jutiga jõuda sihtpunkti meie ööbimiskohas, milleks oli arvestatud puhast sõiduaega 24h (kokku peatuste ja jalutustega läkski ca 28h). Livial olid taaskord välja valitud head jalutuskohad Leedus ja Poolas ning veel koerte ujutamise peatus Tsehhis. Sloveeniasse jõudes selgus, et gepsul polegi vastava riigi kaarti sees, seega edasi pidime navigeerima telefoni kaardi abil. Maribori ligidal tegime ka peatuse, lootes külastada üht veinikeldrit ja restorani, kuid kahjuks oli see suletud. Reede õhtul jõudsimegi meie ööbimiskohta Lučes, kus meil oli kaheks ööks võetud armas mägimaja. 

Sel ajal kui teised end lahti pakkisid ja korda kasisid kasutasin mina juhust, et veidi ümbrust ja Lunat pildistada. Peale seda oli plaan minna välja sööma, kuid kuna kõik olid sõidust veidi väsinud, otsustasime meie ligidal asunud külabaarist pitsad kaasa osta. 

Laupäeva hommikul startisime oma näitusekohta, mis asus ca 30km kaugusel Komenda linnas. Algus kulges mööda käänulisi mägiteid ja vaated olid võrratud, kuna aga minek oli ajapeale siis seekord ei hakanud pildistamise peale aega raiskama. Näitusele jõudes oli meil tore üllatus, kui selgus, et saime bussiga kohe ringide äärde sõita ja juhuslikult olimegi sattunud just oma ringi kõrvale, see omakorda tähendas et koeri sai kenasti autos ja auto juures hoida. 

Näitusel läks meil suurepäraselt, Luna käitus ringis ideaalselt ja ka kohtunikule Luna meeldis, seega saimegi kätte mis vaja ning saame kinnitada nüüd C.I.B - Inter ch tiitli! Pildid ja täpsemad tulemused asuvad SIIN. Lisaks läks ka corsodel suurepäraselt ja Floyd sai omal kinnitada Sloveenia ch tiitli. Päeva peale oli temperatuur päris kõrgele tõusnud, ca 28 kraadi ning peale oma ringe uhasimegi järve äärde.

Koerad ujutatud käisime ka ise kiirel suplusel, peale seda tagasi näituseplatsile lõpuringe ootama. Lõppvõistlusel kedagi meist välja ei valitud ning edasi võtsime suuna söögikohta Ljubno ob Savinji linnas. Liviaga uudistasime söögikoha üle, kuna koerad olid lubatud siis saigi neist 2 väliterassile võetud. Kohe restorani kõrval oli järjekordne võrratu vaade, mille taustal sai ka kõigist pildid tehtud.

Edasi suundusime toidupoe otsingule, väikeste külade poed olid selleks ajaks kõik juba suletud, kuid õnnestus veel mingi market leida, peale mida sõitsime tagasi oma ööbimiskoha poole. Poolel teel sain veel üht-teist pildistada, enne kui täiesti pimedaks läks.

Viimane hommik meie mägimajakeses, seega kasutasin juhust ja pilditasin veel veidi ümbrust. Seekord sättisime end ka näitusele veidi varem ja kuna marsruut oli sama, mis eelmisel päeval siis oli mul võimalus ka veidi teel olles pildistada.

Näitusele jõudes õnnestus meil end üsna samasse kohta parkida, mis eelmisel päeval. Ringe jälgides selgus, et seekord on meil aga hoopis konkreetsem/rangem kohtunik ja päris mitmes eelnevas tõus ei antudki tõu parimat välja. Päike küttis kõrvetavalt ja oma ringi oodates pinge aina kasvas! Päev oli aga korras sellega, et Luna oli taaskord ringis rahulik ja ka kohtunikult saime positiivse kirjelduse! Hiljem selgus, et kahe eduka näitusepäeva tulemusena oli meil ka uus tiitel - Karawanken Winner 2018. Ka corsod olid taaskord tublid ja sellega meie näitusepäev piirdus. Edasi oli plaan ujutada veel koeri ja siis juba suund kodupoole võtta.

Meie REISIGALERII ja pilte NÄITUSTELT.