Otse põhisisu juurde

Slovakkia

Sai taaskord võetud ette sõit Slovakkiasse, näitusetulemused nagu ikka meie tulemuste nurgakeses. Seekord tundub, et ei olnud meie päev(ad). Konkurentsi (kui nii saab öelda) oli meil ainult teisel päeval juunior isase näol, kuid sellegipoolest ei läinud Luna kummalegi kohtunikule peale. Aga reis ise oli tore. Slovakkia mulle väga meeldib, loodus on suurepärane ja taaskord võeti meid vastu ülimõnusa ilmaga. Tegelikult juba Poolas saime palavust tunda ning õhtupoolikul kui oma ööbimiskohta jõudsime oli igatahes veel mõnusalt soe ja tegime koertega kuskil mägedes jalutusegi. Kahjuks oli juba parajalt pime ja nägime ainult eemal linnatulesid. Ööbimiskohaks sai hotelli asemel seekord valitud korter.. mis minu meelest koertega reisimisel ongi kuidagi parem variant, kui hotell. Korteriomanikud olid koertega igati nõus (btw ei mingit lisatasu ka koerte eest) ja kohale jõudes oli meid ootamas laual üht-teist head paremat ning loomulikult ka koerte peale mõeldud (special küpsised koertele). Väga armas vastuvõtt igatahes. Lisaks oli neil veel tore komme, et külastajad jätsid endast käejälje seinale.. nii me siis Lunaga jätsime ka endast märgi maha. :)



Laupäeval oli kohe eriti palav ilm, ütleme nii, et lõpuks oli suvetunne. Kuna kellegagi polnud põhjust ka näitusel lõpuni jääda, krabasime korterist ujumisriided ja otsisime mägedest järvekese.










Teiseks päevaks pöördus ilm täiesti, sadas vihma nii terve meie näitusepäeva kui ka vist peaaegu terve tagasitee koju, seega pildimaterjali ongi seekord üsna vähe.

Näitusepilte saab vaadata SIIT ja üht-teist järveäärsest sulistamisest on SIIN.

Luna ja Elton tagasiteel koju :)





Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Sloveenia

Meie seekordseks reisi sihtpunktiks oli Sloveenia, kus toimusid 2 näitust. Lunaga oleme mitmel korral üritanud püüda oma viimast CACIBit, kuid senini tulutult, seega olid panused just neil näitustel. Reisikaaslasteks Livia ja Monika, kellel koertest corsod Coccy, Heroina, Floyd ja Contessa. Viimane neist liitus meiega täiesti plaaniväliselt, kuna aga autos ruumi oli, siis loomulikult võtsime ta kaasa. Küll aga Luna ja Contessa on vaid põgusalt kunagi varem kohtunud siis konfliktide vältimiseks tegime ka edaspidised jalutused eraldi. Startisime neljapäeval peale lõunat ning plaan oli ühe jutiga jõuda sihtpunkti meie ööbimiskohas, milleks oli arvestatud puhast sõiduaega 24h (kokku peatuste ja jalutustega läkski ca 28h). Livial olid taaskord välja valitud head jalutuskohad Leedus ja Poolas ning veel koerte ujutamise peatus Tsehhis. Sloveeniasse jõudes selgus, et gepsul polegi vastava riigi kaarti sees, seega edasi pidime navigeerima telefoni kaardi abil. Maribori ligidal tegim

Rimini, Itaalia & San Marino

Sai planeeritud ca nädalane tripp, sihtpunktiks oli siis Rimini, Itaalia ja näitus ise toimus veidi eemal San Marinos. Kohale sättisime end paari päevase varuga, et ka ise veidi puhkust nautida. Koertest lisaks Lunale olid amstaff Elza ja grifoonid Mona ja Matilda (edaspidi pudinad). Startisime laupäeva hommikul ning õhtul ca 10-11 paiku jõudsime Warssavisse ööbimiskohta, kus oli meil võetud ühistuba. Hommikul uus start ning järgmine ööbimine oli meil planeeritud Austrias, kus oli broneeritud apartment mägedes, väga looduskaunis kohas. Teel sinna võeti meid Tsehhis politsei poolt maha vinjeti puudumise pärast, tehti trahv ja jätkasime oma teekonda. Selle vaheintsidendi tõttu kaotasime juba omajagu aega ning viimased mitukümmend km ööbimiskohta olid lisaks tõusudele-langustele ka väääga käänulised, sinna juurde kehvad ilmastikuolud (pimedus, vihm ja udu) ja hirm teeääres olevate loomade ees (3 x nägime täpselt teeääres kitsesid) raskendasid omakorda sõitu. Taas ca 10-11 paiku jõudsim

Alba Iulia, Rumeenia

Selle reisi märksõnadeks oleks, et kui midagi ikka tahab nihu minna siis ta ka täiega läheb ja lõpuni välja. Aga alustame siis kohe algusest. Seekordseteks reisisellideks mina koos Lunaga, Livia corsodega ja Nina amstaffidega. Ka seekordne sõit oli plaanitud laenatud MB Vianoga ja loomulikult mõned nädalad enne sõitu meenus, et konditsioneer ei tööta. Ca nädal enne minekut saime töökotta aja, mõeldes, et vaja ainult täita ja kõik, pole probleemi. Töökojas aga selgus, et midagi seal ka katki ja vaja lappida, kuid neil pole aega lähiajal sellega tegeleda. No õnnestus siis saada teise töökotta aeg, kus siis pidid vajaliku asja lappima ja konditsioneeri täitma. Loomulikult päev enne minekut selgus, et probleem oli tõsisem - radikas läbi ning tuleb ära vahetada, kuid ka neil pole võimalik seda tööd kohe ette võtta. Edasi tekkis kerge paanikaosakond, et mis edasi? Ilma konditsioneerita me kindlasti keset suve lõunamaale minna ei tahtnud, seega minek Vianoga oli välistatud. Kuna koeri pidi