Seekord pakkus Livia välja sõidu Ungarisse, kus toimusid Champion of Champions show ja CACIB näitus. CC show oli huvitav selle poolest, et kui muidu on Ungaris ch tiitli jaoks vaja 4 või 6 (?) serti, siis sellel näitusel kehtis erireegel, kus oma soo parimaks tulnud välisregistri koer (st mitte Ungari kohalik) võis saada Ungari ch tiitli selle üheainsa serdiga. Lisaks oli meil ka teise päeva näitus vajalik, kuna Lunal on just üks CACIB puudu INTER ch tiitli saamiseks. Seega kõik see tundus väga ahvatlev ja sai sõit plaani võetud. Enne minekut hoidsime online statistikal pingsalt silma peal, lootuses, et ehk väga ei viitsita sellisele näitusele minna, keset talve veel. Kui algselt oli pikalt kirjas üks isane siis mõned nädalad enne näitust tekkis kiuste veel üks emane juurde. Viimasel hetkel veel proovisin klassi vahetada, et kui läheb hästi saab ehk teisel päeval lihtsalt klassi serdigi, aga klassi vahetada ei olnud enam võimalik. Noh, teades kohalikke koeri siis lootused neid tiitleid saada ei olnud enam nii suured. :D
Reisikaaslasteks olid siis taaskord Livia ja Monika corsodega Elton, Coccy ja Floyd. Minekuks sai seekord võetud laenuks MB Viano, väga hea mugav ja avar buss, koertel oli mõnusalt ruumi. Plaan oli siis minna ühe jutiga Ungarisse, kaks ööd olla Ungaris ja tagasi tulles võtta vaheööbimine Poolas. Minekuks oli arvestatud ca 25 h, kuid tänu väga kehvadele ilmasikuoludele Leedus (nägime ka ühe õnnetuse juhtumist pealt ja ühte rekkat kraavis) ja rohketele ummikutele Poolas läks sõiduks ca 33h. Lisaks tuli aeg juurde ka Ungaris olles, kus olime juba kohekohe ööbimiskohta jõudmas kui avastasime, et gps tahab meid sihtpunkti juhatada praamiga üle jõe, öösel loomulikult praamid enam ei sõitnud niiet tuli ringi sõita. Ööbimiskoht ise oli meil taas väga lahe, apartment, millel saime terve alumise korruse oma valdusesse.
Laupäeval siis toimus Champion of Champions show, kirjas lisaks Lunale veel üks emane ja isane kanaarlane. Sellel näitusel oli siis süsteem selline, et osaleda said nii junior ch, ch kui veteran ch koerad, kuid hindamine toimus kõigile ühes klassis, ainult eraldi emased ja isased koerad. Nii emastest kui isastest valitigi välja ainult üks koer, kes ühtlasi sai serdi ning kes edasi läksid tõuparima valikule. Luna jäi seal kohalikule emasele alla, seega sert jäi saamata. Luna käitus väga eeskujulikult, kahjuks juba ringi sisenedes jäi mulje, et kohtunikul on silmi ainult kõrval olevale emasele (kes ühtlasi võitis ka lõpuks isast koera tulles tõuparimaks), aga tõesti, oli ka massiivsem ja tõutüüpilisem emane. Peale näitust oli juba täitsa pime, jõudsime teha koertega kuskil metsavahel veel pika jalutuse ja käia mingi külakese vanalinnas restoranis söömas, kui juba oligi ka ajaliselt päris hiline.
Pühapäeval uus näitusepäev, seekord oli lisaks Lunale kirjas üks emane ja 3 isast kanaarlast. Ka seekord jäi Luna konkurendile alla, kuid sellest olulisem oli minu jaoks see, et Luna käitus taaskord suurepäraselt, talus kenasti ka kui kohtunik sõrmedega suus sobras. Kuna corsode ring oli suht lõpupoole jäi meil äratulek täiesti pimeda peale. Tagasiteel tegime Slovakkias Poola piiri ligidal ka pikema jalutuse koertega ning otsustasime, et Poola ööbimise jätame üldse ära ja uhame otse koju.
Reisikaaslasteks olid siis taaskord Livia ja Monika corsodega Elton, Coccy ja Floyd. Minekuks sai seekord võetud laenuks MB Viano, väga hea mugav ja avar buss, koertel oli mõnusalt ruumi. Plaan oli siis minna ühe jutiga Ungarisse, kaks ööd olla Ungaris ja tagasi tulles võtta vaheööbimine Poolas. Minekuks oli arvestatud ca 25 h, kuid tänu väga kehvadele ilmasikuoludele Leedus (nägime ka ühe õnnetuse juhtumist pealt ja ühte rekkat kraavis) ja rohketele ummikutele Poolas läks sõiduks ca 33h. Lisaks tuli aeg juurde ka Ungaris olles, kus olime juba kohekohe ööbimiskohta jõudmas kui avastasime, et gps tahab meid sihtpunkti juhatada praamiga üle jõe, öösel loomulikult praamid enam ei sõitnud niiet tuli ringi sõita. Ööbimiskoht ise oli meil taas väga lahe, apartment, millel saime terve alumise korruse oma valdusesse.
Laupäeval siis toimus Champion of Champions show, kirjas lisaks Lunale veel üks emane ja isane kanaarlane. Sellel näitusel oli siis süsteem selline, et osaleda said nii junior ch, ch kui veteran ch koerad, kuid hindamine toimus kõigile ühes klassis, ainult eraldi emased ja isased koerad. Nii emastest kui isastest valitigi välja ainult üks koer, kes ühtlasi sai serdi ning kes edasi läksid tõuparima valikule. Luna jäi seal kohalikule emasele alla, seega sert jäi saamata. Luna käitus väga eeskujulikult, kahjuks juba ringi sisenedes jäi mulje, et kohtunikul on silmi ainult kõrval olevale emasele (kes ühtlasi võitis ka lõpuks isast koera tulles tõuparimaks), aga tõesti, oli ka massiivsem ja tõutüüpilisem emane. Peale näitust oli juba täitsa pime, jõudsime teha koertega kuskil metsavahel veel pika jalutuse ja käia mingi külakese vanalinnas restoranis söömas, kui juba oligi ka ajaliselt päris hiline.
Pühapäeval uus näitusepäev, seekord oli lisaks Lunale kirjas üks emane ja 3 isast kanaarlast. Ka seekord jäi Luna konkurendile alla, kuid sellest olulisem oli minu jaoks see, et Luna käitus taaskord suurepäraselt, talus kenasti ka kui kohtunik sõrmedega suus sobras. Kuna corsode ring oli suht lõpupoole jäi meil äratulek täiesti pimeda peale. Tagasiteel tegime Slovakkias Poola piiri ligidal ka pikema jalutuse koertega ning otsustasime, et Poola ööbimise jätame üldse ära ja uhame otse koju.
Pildimaterjaliga on seekord lood üsna kesised, näitusel sai üht-teist ringidest klõpsitud, kuid muul ajal oli pildistamiseks juba kottpime. Näitusealbumid Champion of Champions show ja CACIB President's Cup.
Lõpetuseks hoopiski näituse ettevalmistuse video Lunast.
Lõpetuseks hoopiski näituse ettevalmistuse video Lunast.
Kommentaarid
Postita kommentaar